Interview to Karan Pillai, The New Indian Express.

Karan Pillai: Tell us more about your play, Fear Walker.
Tamur Tohver: There are always edges, where we are going. And it always takes two of us. Common space and sharing of it. We need each other, but at the same time it becomes owning- your are mine! But we stay on this road, track, only volunterily, from open will. If we want to go together, we have to go parallely, not crossing each other. As there is crossing, there is already violence.

And at the same time- we are coming from animals in this meaning that we are part of the nature, but with bad memory. We have thousands of complexes, concepts, inner reviews, emotions etc which are not giving us space to live focused and in balance with ourselves. So, we have to learn to forget and then use our capacity again, in right way. By the way, my next production’s title is “Stopping on crossroad”. All else you can read from summary and see by visiting the performance.
KP: Let’s continue with how you were inspired to adapt Friedebert Tuglas’ Popi ja Huhuu. Why did you chose this story for your play?
TT: It was very attractive by three way.
1. it was without text, It is a short novel, no dialogue. And there were already animals (look above!)
2. It has never before been performed by man and woman. As in original they have no gender. For me it was like unused oportunity. So, we took one more step- choosed specialy performers also from different nationality and skin colour…
3. and there was already closed space. So, they have to deal with each other. And overally- it was an Estonian symbolistic story, so it is always give to world what you already know at home.

​KP: For a story like this, how do you ensure that it stays relevant today while adapting it into a play?
Have you made any changes to the original story for the play script? Could you share a brief gist of your plot?

TT: Actually, I didn’t understand the question. It always stays relevant. In our story two beings are living on the Trash Fields, as there is no more places left to stay. But on the other hand- this is imaginary space, what they do not want to leave. They hold each other, even when they are sometimes frighten from that. So- they are there from their own will. It is basically the same that in original story, there animals are closed to one apartement.  Excepting that fact there is nothing left from short novel. Different beings, closed space. And some objects in it. Body language of story telling and also opening the subtext is also concrete method, which holds away misunderstanding about plot, story.

KP: What kind of ​dialogues and song and ​dance (if any) can we expect from the play?
TT: We have one specific dance, which tells us about partnership and holding each other. But that “choreography” contains elements from rituals and martial arts as well simple joy to be. On the other hand, we use bodylanguage, which is understandable to everyone and time to time it’s gone be like choreography. So- it is actually hard to separate, those esthetics.

There is no language, no dialogue except one monologue ( in different languages at the same time) and one swedish song (performer’s one mothertonque). So, everybody can understand and also use his/her imagination. That is one of my director’s handwrite goal’s- let follower’s imagination and inspiration as free as possible. If I’m first showing you red colour and establishing that This and only this is red! you perhaps do not belive me, as you have your own memory and understanding. But if I’m asking you to show me what is “red”, you are very willing to do that! (smiling)

For me- theatre is a temple. We are doing the same- changing people’s lifes to be better. Giving communion, commitment and communication between our inner higher self. So it is like a kirtan- those moments are holy. This is real contact. Theatre is not just performing art, it is a transforming art. Same time for all participants, on the stage and in the audience. Not from actor to audience, but from person to person. Good theatre is never just an entertainment. The Theatre has always been The Ceremony, 

KP: ​Could you briefly talk about the costumes and lighting and the team behind designing them?
TT: Set designer Marta is coming from sweden, but was born as italian in India, Auroville. Mahi is coming also outside of Inda, but is now aurovillian. We had immedeatly very good connection with set designer. We are also using situation, that Bharat Nivas Sri Aurobindo Auditorium is just finishing it’s renovation, so there is a lot of realt trash, waht we can use. At the same time it is like symbolistic, but at the same time Auroville is green as possible. So- the trash is kind of symbolistic to nowadays world (not only India!) and we are bringing also feeling of wild forest to stage.

Light design will follow all this, but also and very much different athmosphares and plot subcontext. This is also part of my directing- I’m using every medium as much as possible. Also sound.
KP: You seem to have brought a fantastic crew for the play. H​ow long have the rehearsals been going on for? Could you share some memorable moments while rehearsing?
TT: Rehearslas started from 18th of Dec, but there have been two brakes between. So- actual number of hours is not so big, as it seems. But on the other hand, it always takes time to get the same level in the crew. That is why those “melting” periods between rehearsals makes good. Personal work. I always try to give performer as much freedom as possible. In that period we made specially one workshop for ourselves, just to give us more tools to use.
KP: What’s the target ​​audience?
TT: Everybody. Really- everybody, even children. We have very wonderful feedback from them, even it is ment for adults! As there is pretty much to watch and discover and feel. And it is free from any language!
​​​​KP: Will we see the play in other cities soon?
TT: After Auroville the play gives two performances in Ranga Shankara and unfortunally this is all for that season in India. After that we’ll see, what happens, is the play expected to festivals and maybe it is possible to show it also in Estonia.
KP: This is also an opportunity for the people to see the wonderful relations shared by the people of India and Estonia, with Auroville as the backdrop. Where do you see the relation between Estonia and India going from hereforth?
TT: I think one and most important thing, what Estonia has to learn from India, is tolerance. On every level- in personal and public relations. And respect to higher consciousness. We are both native nations. Coming from forest and gods. India at the same time is very big and there are a lot of different nations and languages. Maybe sometimes it is worth to think, how Estonians can survive in such a big world and long history with their own language and culture… That means- individuals counts, every single is important…

Relations between Estonia and India are already very good. A lot of Estonians are coming here for yoga, self-development and different treatments. Because we have one common thing- rich and beautiful nature and love against it.

KP: When shall we see you next in India? Do share some of your memorable experiences in the country so far? Do you have any plans in India apart from staging the play?

TT: I have been in India almost last 5 winters. It is always for me like going away from everday- as far as possible from Estonia at the same time :).  And I’m open to any invitations to produce a new play, also with dialogue or just contemporary dance. Or to give workshops in theatre or yoga.
As I’m a yogi, I have been here on pilgrimages. In temples I feel really magnicifant connection. And that kind of connection I try to offer also on my performances. This is not about religion, yogi’s aim is higher realization.

I’m always happy to come again and I’m really grateful to Jill Navarre who help me to put into practice to things at the same time: creative residency and spiritual retreat. Auroville is the best place for it!                   

(Dec 2017-Feb 2018)

Teater ja Hirm. Kuidas lavastajast saab Valgustaja.                                                      (2016)

“-Mis juhtub inimesega, kui ta hirmu tundes põgeneb? Ei midagi, välja arvatud, et ta ei õpi iial midagi.” (Carlos Castaneda ja Don Juan, “Jutustus jõust”, Kupar 1995 ( “Tales of Power” 1974)

“According to Stanislavsky, the first step was concentration; the second, awareness; the third, fearlessness and courage in creativity; the fourth, creative calm” (Sharon Marie Carnicke, “Stanislavsky in Focus”)

Trupi loomingulisust teatris pärsivad erinevad hirmud. Iga uue lavastuse künnisel seisab kogu trupp teadmatuse lävel: kas suudame seegi kord täita ootusi? Lavastaja kui liider peaks hea kunstilise tulemuse nimel trupi sellest ahistavast seisundist väja tooma. Kuid lavastajagi on pärsitud enda hirmude poolt. Sel hetkel kui teost luues või esitades unustatakse inspireeriv kommunikatiivne suhe, kaotab teos tähenduse. Eesmärk on aga vastupidine! Eesti keeles on väljend: “vaimustuma”- to be inspired, delighted. Sõna-sõnalt tähendab see “to let the soul in”. Näitleja hirmusid on käsitlenud varasemalt Elly Konjin oma töös “Acting Emotions” (Konjin 2000), lavastaja hirmudest ja interpreedi hirmudest on kirjutanud Saana Lavaste oma magistritöös “Teadlik hüpe tühjusesse.” (Lavaste 2003). Looming tervikuna oleks oluliselt efektiivsem, täpsem ja lähemal vaatajale, kui hirmude tõrjumiseks kulutatud energia suunatakse avatult loomiseks. Teater kui kogukond oleks tulemuslikum oma kunstilises eesmärgis, asendades pimeda autokraatia toetava kollegiaalsusega.

Kuidas saaks lavastaja kuuluda trupiga ühte, ilma, et teda harjumuspäraselt väljaspoole arvataks? Kuidas oleks noor lavastaja piisavalt autoriteet, et pälvida usaldus ja saada trupilt tuge? Loominguline demokraatia võiks toimida selliselt, et lavastaja valib näitleja poolt loodu hulgast, mitte ei suru peale oma lahendusi. Selliselt säilitavad kõik isikliku loomingulisuse ning austuse üksteisesse?

Lavastaja autoriteet sünnib läbi oskuse eemaldada näitleja hirmud. Kui lavastaja on suuteline kõrvaldama või vähendama näitleja hirme, saavutab ta näitleja usalduse ja avanemise. Kui lavastaja on saavutanud trupi usadluse, saabub tema enda tasakaal ja vastastikuses avatuses hakkab inspiratsioon materjalile keskendudes eriti võimsalt tööle. Pingevabas prooviprotsessis olnud teadmised ja inspiratsioon talletuvad lavastuse atmosfääri (Tśehhov, 1986).

Milline võiks olla tulevikulavastaja? Lavastaja võiks olla isiklike ambitsioonideta saatjaks, kelle turvalisel juhendamisel kulgeb näitleja lavastusprotsessis enda valitud radu mööda. Stanislavski järgi: lavastaja ainult osutab võimalikele radadele (S. Carnicke, 1998). Joogas öeldakse: niipea, kui õpilane on valmis, ilmub õpetaja. Teatrikunstis eeldaks see näitlejapoolset avatud olekut. Mis on võtmeks, mis näitleja lavastajale avab?
Peab uurima ja laiendama, milliseid harjutusi võiksime joogast teatriõppesse üle kanda just isikuarengu printsiibist lähtuvalt. Peab kinnistama lavastajaõppesse osa näitejatreeningust. Samuti võiks uurida, milliseid teisi teadmisi juhioskustest ning enesedistsipliinidest saaksime lavastajaõppes kasutada. Fikseerida-täpsustada lavastajaüliõpilaste valiku kriteeriumid. Ja luua kaks täiustatud eraldi metoodikat: 1.metoodika lavastajaõppeks ja 2.metoodika lavastaja tööks näitlejaga.
Luua 9-punktiline lavastaja isiklik meelespea, mis aitab rajal püsida. Nt: Eneseusalduse reegel nr 1: kui see töötab su enda peal, küllap on teisigi, kelle peal töötab. 2. Egost loobumine. Jne. Ka endale kasutamiseks.

Teoreetiline baas järeldusteks-arendusteks:
1 lavastaja hirmud:
*hirm näitlejaga ebaõnnestumise ees, autoriteet, kompentents. (S. Lavaste 2003, lk.21)
*materjali mittevaldamine: lavastuse läbikukkumine
*ja selle tunnistamine:
a) hirmu jagamine trupiga- läheme koos. Võib kaotada autoriteedi!
b) hirmu varjamiseks autoritaarne stiil. Lõhub näitleja huvi ja seeläbi osaluse!
*enda positsioneerimise segadus: eesmärk kunstnikuna vs ülesanne pedagoogina.
*isiklikud suhted trupi ja ümbritsevaga. väliste hinnangud, soov meeldida, kuuluda kuhugi, hirm jääda äratõugatuks (Lavaste, lk. 72-74)

2 näitleja hirmud
Näitleja hirm (Konjin, 2000.) avaldub reeglina, kui hätta jäädes. Kui temalt nõutav lõhub tema seisukoha või ettekujutuse iseendast (loe: ületab isikliku ego taluvuse piirid). Hirme on mitut liiki.

3 publiku hirmud
Publiku hirmud hakkavad mõjutama etendusprotsessi. Teadlik lavastaja oskab seda ette näha.
Näitleja ja publiku hirmude ülevaadet lisatud eraldi.

Lähtekohad ja allikad-
1 isiklik kogemus

Kavatsen oma uurimises lahendada ülaltoodud küsimusi kasutades kolme põhiallikat:
*kogu teiste avastatud ja metodoloogiliselt kinnitatud uurimus inimliku hirmu ja lavastajale vajalike oskuste teemadel, samuti katsetused suhtlusbarjääride ületamiseks trupis.
*eelmise tulemi võrdlus isikliku kogemusega.
*liigun edasi enda arendamises nii jooga abil kui praktilises kutselises töös näitlejate ja õpilastega eri vanuses. Oma suunamises kasutan metodoloogiliselt erinevaid lähenemisi. Käesolev uurimuski on üks etappe isiklikus arengus nii lavastaja kui inimesena.

Ma olen 47. eluaastast elanud teatrikunstis 41 aastat. Alates 13. eluaastast näidelnud, alates 22. õpetanud-lavastanud erinevast soost, vanusest, rahvusest, erialase ettevalmistuse, tuntuse, tasustatuse ja tasemega kutselistega. Lavastanud tänaseks 70 lavastust. Teatris on eesmärk õppida parimal moel vabastada inspiratsioon, st püüelda vaba loomingu poole. Minule teadaolev teater on olnud ühel või teisel moel tahtmatult… vägivaldne. Autokraatne lavastaja absoluutvõimu ja selle väärtarvitamise poolest.

Enamus võitluskunste tunnevad surmavaid tehnikaid. Kõik nad on kaitsetehnikad. Tänases lavalises liikumises kasutatakse palju nende tehnikate elemente, täistreeninguteni välja. Inspiratsiooni vabastamiseks on palju otsitud võitluskunstide, -tantsude ja hatha jooga poolelt, holistiliselt ja füüsiliselt, keha mälust ja seotusest vaimuga (Spatz, Ben 2015; Hamilton, Mark James (BA MPhil) 2010; Kapsali, Maria 2010 ja 2013; Cronin, B. 2016). Kuidas saavutada füüsiliselt vaba olek, keskendumised, hingamised jms. Olen kohanud küsimust, kas minu arust peaksid kõik näitlejad hakkama joogat tegema?! Heal meelel vastaks: soovituslikult mitte ainult näitlejad.

Sidet inspiratsiooni käivitumise ja enesedistsipliini vahel nähakse harva.

Teatris puutume igapäevaselt kokku nähtamatute töövahenditega. Miks ei võiks lavastaja neid sarnaste harjutuste abil arendada? Näitlejailt ootame just seda? Suur osa teadmistest, mis on jooga vaimses pooles (inspiratsiooni ja intuitsiooni järgimine ja käivitamine, keskendumisoskus, improvistasioon, erinevad tajud ja koordinatsioon, tunnistaja-positsioon, emotsioonide teadlik suunamine, asendamine või kõrvaldamine), on alles laiemalt kasutusele võtmata. Miks ei võiks me sellest meile nii kasulikust allikast üle võtta ka korralduslikke mudeleid suhteid või hoiakuid? Nagu tõdeb Daniel Plá oma doktoritöös “How to Tame the Wind: Contributions of Meditation to the Actor’s Training “: “…at time of the research I could see that this presence is not something related only to the body, or the use of the body, but also to a kind of mind training. So, that presence in the ritual came from the use of the body but also from the training of attention; how the practitioners could use the ritual as a meditation.” (lk 9, Chamberlain, Franc, Middleton, Deborah K. and Pla, Daniel 2014.) Kas teater omakorda ei ole rituaal?

Niipea kui alustasin tõsist tegelemist krija joogaga, avastasin kokkupuutepunktid näitlejameisterlikkuse tehnikatega. Stansilavski oli teadlik joogast (Grotowski, Jerzy 1989; Kapsali, Maria 2010). Stanislavski, kes tõi näitekunsti tänaseks kõige elujõulisemalt levinud suurima põhimõttelise uuenduse- tõese ümberkehastumise meetodi! Tcherkasski on leidnud, et 40% Stanislavski poolt integreeritud harjutustest on ühel või teisel moel joogast pärit (S. Tcherkasski, 2016.).

Lavastajale on kaasaegses teatris omistatud piiramatu võim. Põhjendusel, et tal on ülim vastutus. Täna kohtame tihti esimese võimaluse ärakasutamist (tingitud isikuarengu tasakaalustamatustest ja eetilis-moraalsetest puudujääkidest) samaaegselt vastutuse kaotamisega, taandudes vormeli “rühmatöö demokraatia” taha.
Noorel lavastajal on ees pikk tee, pälvimaks kaaslaste loomuliku lugupidamise. Noorel lavastajal seisab lisaks kunstilisele ülesandele ees ka eksam trupi ja teatri juhtkonna ees. Tihti kipub kunstiline kreedo selliste ootuste alla kokku varisema, sest hirm lämmatab. Sarnaselt kohtab kogenudki lavastaja aegajalt vastumeelset truppi või juhtkonda, kes ei soosi ideed…

Mil moel saame parimal viisil lavastajat selleks ette valmistada? Kuhu on kadunud lavastaja vastutus näitleja ees, viimase arendamiseks? Juba M. Tśehhov viitab uuele näitlejale (Tśehhov 1986). Samuti kinnitab Tśehhov Rudolf Steineri huvi ja seotust teatrikunstiga (sealsamas). Steiner, keda tuntakse ennekõike uute pedagoogiliste aluste loojana, ammutas oma teadmised teatrist,andes vastu pedagoogikat… Teatris loeb ainult usalduslik suhe. Kuidas aidata pooli selleni jõuda? On oht lõhkuda eneseusk, ehkki püüame vähendada enesekesksust… Sünnivadki segavad hirmud.

Hirmude iseloomu ja destruktiivust on vähe käsitletud ja puudub täpne metoodika nende vältimiseks. Neid on alati võetud paratamatu osana loomingust.

Kogemus näitab, et kui on lugupidamine sinust kui inimesest ja tugev loominguline idee, on trupipoolne avatus ja ei loe sinu vanus või koolkond. Sa tekitad turvatunde, kuna tead, kuhu lähed. Isegi tundes segadust, juhatab arenenud isiksust intuitsioon. Seda peab oskama eristada ja järgida. Kogenematu lavastaja püüab aga kitsikusse sattudes kehtestada end positsiooni abil ja nõrk kogukond (siin: teater tervikuna) rakendab autokraatiat (loe: põhjendamatu isikukultus). Lavastaja ei ole ülesande kõrgusel. Inspiratsiooni käivitab keskendumine, psühhofüüsist tervikuna kasutada võimaldab vaid keskendumine (isiklik kogemus + jooga), kuid hirm halvab selle võime (S. L., samas, Intervjuu Gothaniga, lk 33).

Hirm on oma olemuselt emotsioon. Joogas saab emotsioone kasutada oma soovi kohaselt, sh ära saata.

Näitlejal on sageli hirmud, seda põhjusega (Konjin 2000). Ta võib olla viibinud protsessis, kus lavastaja ei vastutanud ega teadnud ka lõppeesmärki. Kuid lavale läheb ju tema. See tähendab poolikut usaldust: näitleja annab kõik ja vastu ei saa midagi. Seega on ta umbusklik ja valmis vedama ennast ise lõpuni.
Lavastaja segadust suurendab veelgi distsipliini rakendamine iseendas ja trupis, see justkui pärsiks loovust. Tegelikult teame- keskendumine ja korduv harjutamine (sisemaailma korrastamine kaitsva positiivse harjumuse loomisega, keskkonna ettevalmistamine) on omamoodi vaste lausungile: jumal(vaim) tuleb ainult puhtasse templisse. Eesti keele väljendi “vaim tuli peale” all mõeldakse inspiratsiooni puhangut. Viimast saab läbi korrastatuse esile kutsutuda. Pühalikkuse loob publiku juuresolek, avalik esitus mõjub alati rituaali sooritamisena (S. Lavaste, lk 34): hirm eksida samaaegselt jõuga, mis tekib õnnestumisel ja mõjub nii läbiviijale kui osalejale psühhofüüsiliselt.

Eraldi hirmu allikas on uus voolav struktuur teatris. Täna on teatrimajad erinevates suhetes neis töötavate inimestega, loomingulised produktsiooniga ja igaüks iseenda ja kolleegiga. Eestis on ümber struktureerumas senine käsitlus teatrist. Täna toovad vabateatrid sisse üle poole piletitulust ning riiklike majade truppides töötavad näitlejad-lavastajad ettevõtja lepingu alusel jms. (J. Kivirähk, 2016).

Et kõigega toime tulla, peab olema lavastajal isikuna selginenud maailmapilt ja isiklik sõnum selles.

NSVLs, sh Eestis oli võimalik õppida lavastajaks, reźissöriks ja psühholoogiks ainult eelneva kõrghariduse olemasolul. Oli vajalik teatud hulga elukogemuse ja maailmavaate eelnev olemasolu. Tartu Ülikoolis veedab tulevane arst 3 aastat koolis ja 3 praktiseerides-spetsialiseerudes ning alles seejärel saab diplomi.

Teatris on aeg jõuda lavastaja kui suunaja ja õpetaja isikuomaduste juurde nii töös enda kui inimestega? Miks ei võiks lavastaja pühenduda nagu arst? Lavastaja “materjaliks” on inimesed, tema sõnum on inimestele- eesmärgiga muuta ühiskonda ja ilminguid selles. Uuenenud lavastajaõppe metoodika on vajalik.

Kogen ise ja õpilaste pealt, et inspiratsiooni vallandab vaid keskendumine. Ühe korduva füüsilise rituaali sooritamine võib viia teatud psüühhilisse seisu ja luua ruumi: püsiv kordamine kutsub esile muutuse (nt. sufid; Y. Oida, M. Lorna 2007 jt.). Ralf Gothoni toob välja kaks olemuslikult tähtsat asja: loovus ja kontroll saavad eksisteerida samaaegselt ning pianistil (sarnaselt näitlejale) väljendub inspiratsioonist kantud vaimne vabanemine ja uue kvaliteedi loomine tugeva tehnilise kontrolli kaudu. (S. Lavaste, lk. 26) Laiendan siin, et tehnilise all saab käesolevast kontekstis mõista ka psühhotehnikat.

1. järeldus
*Lavastaja on autokraatia ja demokraatia vahel. Truppi kaasates peab säilima autoriteet. Algajal lavastajal on vastuolu kunstilise sõnumi ja sellele väljundi loomise vahel. Lavastajat aitaks enese kehtestamise oskus enda isiku kaudu. Selleks peab valdama juhtimise ja jagamise kunsti. Proovi kontekstis on selleks tagasiside ning oskus, kuidas seda teha.
*ida kultuuris on abiks hierarhia. Hierarhia on tegelikult kokkulepe- kes millal mida kuidas juhib. Lavastusperioodi kontekstis kokkulepe “Lavastaja ülesanne on otsustada!” häälestab grupi ühtlaseks ja hierahia pöördub demokraatiaks, jäädes samaaegselt otsustusvõimeliseks lavastusele kasulikuks osutavaks selekteerimise alusel.
*Lavastajale on vajalik füüsiline vastupidavus ja vaimne korrastatus, eneseusk, silmaring, jagamisoskus. Regulaarne harjutamine eristamisoskuse saavutamiseks, impulsiivsete taipamiste tekkeks ja nende realiseerimiseks ja sobiva pinnase ettevalmistamiseks.
*Eneseusaldus aitab isiklikust egost loobuda. Mõistmine, et “me ei tule tühjalt kohalt” ja “minu sõnum saab elu läbi teiste”- see taandab ego. Hoiab ära kõikvõimsuse kuritarvituse. On vajalik põhja olemasolu: juurestiku laia baasi, eristamise ja järelduste tegemise oskus.
*Lavastaja on alati pedagoog- kõikjal ja igal viisil. Sest tema “sõnum” realiseerub alati “teiste” kaudu. Viimased soovivad sinuga vaid siis kaasa tulla, kui teie siht on üks. Järelikult ühildab tark lavastaja sihi, muutes enda eesmärgi trupi omaks ja igaühe omaks isiklikult. Selleks peab oskama kasutada erinevaid lähenemisi.

Lavastaja loob näitlejale ja publikule turvalise ruumi.

Starting point of possible solution
Lavastajaõpilaste valiku kriteeriumid peavad sisaldama lisaks loomingulistele eeldustele ka teatud isikuomadusi. Valiku tegija on teadlik vajalikust isikuarengu printsiibist ning suuteline seda kandidaatide puhul objektiivselt hindama. Me ei saa suurendada algaja lavastaja teatrikogemust, küll aga nt. kehtestada vanusepiiri alumist määra jms.
“One does not become enlightened by imagining figures of light, but by making the darkness conscious.” (C.G.Jung), “Teekond lavastajaks ei ole midagi muud kui teekond iseendasse” (S. Lavaste, lk. 49). Lavastaja harjutamise vahend on ainult isikuarenguline ja kogemuslik, vajadusel erinevate töövõtete kasutamine. Tööriistakasti pidev täiendamine. “Koguge piisav rühm inimesi ja kui teil õnnestub neid veenda, et olete lavastaja, siis te seda oletegi” (P. Brook, 1972). Brook viitab siin ainult isikuomadustele.
Soovin uurida, kuidas jooga võiks lavastaja täiustada näitlejatehnikat vaimsete harjutustega ja kuidas seda kasutada tema enda arendamiseks. Tunnistaja positsioon (vipassana, mindfulnessi alus), endast välja astumine, anda keha kellegi teise (tegelaskuju) kasutada jms. See annab lavastajale võimalusele olla näitlejale tõeline teejuht. Stanislavski ammutas oma meetodi (etendamisest (kuidas) olemiseni (mida) ) osaliselt joogast. See oli tulemuslik, järelikult on midagi veel. Sest näitleja libiseb endiselt. Sest lavastajast pole alati hoidjat, on egoistlik kutsega edvistaja. Grotowski viitas, et Stanislavskil jäi aega väheks (J.Grotowski, 1989).
Minu enda lavastajakvaliteet tõusis oluliselt igapäevase regulaarse joogapraktika alates 2011. 1. tõusis minu kvaliteet inimesena, sh teiste motivaatori ja suunajana. 2. tõusis minu kui lavastaja kvaliteet oma ideede argumenteerijana läbi holistilise maailmavaate lisandumise materjalistlikule. 3. Tõusis teadlikkus enda ja trupi võimekusest, seeläbi enesekindlus. Kogesin seda peamiselt näitlejate tagasisidest. 4. Kinnituski usalduslik loomevahekord. Näitlejad on öelnud mulle otsesõnu- kui keegi suudaks neid vabastada hirmust…
Kaasaegne näitlejatehnika kasutab enese teadmata joogast paljut, arvates allikaks nt. Stanislavski. Lisaks sisaldab jooga vaimne pool palju harjutusi, mis on tuletatud väide-katse-eksitus või õnnestumine meetodil. Lisaks inspiratsioonile ja intuitsioonile leiame sealt harjutused sellesama keskendumisoskuse, improvistasiooni, erinevate tajude, tunnistaja-positsiooni, emotsioonide teadliku suunamise või kõrvaldamise arendamiseks. Jooga pakub kompleksselt nii kehalisi harjutusi kui vaimset ettevalmistust. Dhyana e. meditatsioon mitte kui loomisruumi seisundi saavutamiseks vaid pühendmise, keskendumise ja selle astme õppevahend. Meelemusklite üles leidmiseks. Kontrolli ja enesekontrolli loomine ja harjutamine, kuni toimub kvalitatiivne muutus ja toob loova vabaduse (S.L. / R. Gothoni lk. 24- 25). Kontolli ja loovuse liit on joogas tuntud teadliku ja tundmatu vahekorras.
Mindfullness (Kabat-Zinn, Jon: 1995) on end tõestanud aastakümneid erinevates harudes. See põhineb vipassana meditatsioonil, tunnistaja-seisundi harjutamisel. Aitab korrastada isiklikke emotsioone, kuid aitab ka nt juhendada näitlejat, kuidas selleni jõuda. Wikipedia : Psychology: “A.M. Haynes and G. Feldman have highlighted that mindfulness can be seen as a strategy that stands in contrast to a strategy of avoidance of emotion on the one hand and to the strategy of emotional overengagement on the other hand.[47] Mindfulness can also be viewed as a means to develop wisdom.[36] /…/ “…its effects in components of attention regulation, body awareness and emotional regulation.” Mindfulnessi integreerimist lavastajatöösse on oma magistritöös käsitlenud Proud, Glenn W. III, (2015), kes nimetab mõned printsiibid, mida ta tulemuslikult rakendas. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta väidet Wikipedias: “Risks: In media reports, people have attributed unexpected effects for increasing fear and anxiety panic or “meltdowns” after practicing;”

Ja võimalikud lahendused.

Täita tühemik täpse näitleja ja lavastaja hirmude lahendamise metoodikas- lavastusprotsessi järkjärguline monitooring konkreetse lavastusprotsessi põhjal. Millised hirmud osapooltel tekivad, kuidas neid maandada, näitleja-lavastaja vahekord, näitleja ja lavastaja sisemised avastused, aktiivne tagasiside ja näitleja kommentaar sellele jne. Võib olla samaaegne järgmisega:
Lavastaja metoodika loomiseks monitoorida lavastusprotsessi, mis on täiendatud lisaks käsitööoskusele vajalike harjutustega jms tööõhkkonna parendamiseks, turvalisema inspireeriva pinnase ettevalmistamiseks. Kuidas juhendada asjasse mittepuutuvate emotsioonide lahendamist (nt. vipassana vms. tehnika abil, tunnitaja-positsioon jt.) jms. Kinnistada harjutused. Tulemust võiks nimetada (enda peal tunnen) oskuseks “käega katsutamatut” (intuitiivne, improvisatsiooniline) arendada, kontrollida ja ohjes hoida. Sealhulgas: 1. esile kutsuda, 2. suunata, 3. oskus tunda ära head üllatused ja neid kasutada (inspiratsiooni tärkamine) jne.
Luua kaheastmelise lavastajaõppe programm: 1. 2-aastane baasõpe, 2. alates 3. kursusest lisatakse isikuarengu ained. 3. 4. õppeaastal tutvustatakse teiste juhendamist antud valdkonnas, kinnistatakse valik enesedistsipliine.

On palju viiteid, mis vajavad uurimist, et leida destillaat. Nähtused eksisteerivad meist sõltumatult, suudame neid defineerida või mitte. Küll aga saame neid teadmisi õppida ja kasutada. Käesolev uurimuskava on minu püüd sõnastada ja jagada oma kogemust, samal ajal seda veel täpsemalt edasi elades.
“Cultivation practices, then, are those which co-ordinate the relationship between bright and dark
consciousness, bringing increasing levels of our being into bright consciousness, and bringing the
directive force of bright consciousness to those aspects of our operating which would otherwise be
influenced by complexes, ideas and forces seemingly beyond our control.”
(Chamberlain, Franc, Middleton, Deborah K. and Pla, Daniel 2014)

Koolitades meie teatrikoolis täiskasvanuid, näen, kuidas teatriteadmised aitavad neid igapäevases elus nt. nii juhina kui perekonnas.
Antud uurimusel on kindlasti kaks väljundit:
parendada teatrikunsti loomeprintsiipe ja -õhkkonda ning seeläbi tulemit. Seeläbi tõsta avalikku ühiskondlikku elukvaliteeti.
kanda kultuuri valdkonnast väljaspoole uuendatud väärtusi ja seeläbi tõsta isiklikku ja kogukondlikku elukvaliteeti.

Tõeline inspiratsioon põhineb sisemisel teadmisel ja tahtel ning tekib vaid tõesest sõnumist.
Selliselt saab lavastajast Valgustaja.

* Konjin, Elly 2000. Acting Emotions. Amsterdam: Amsterdam University Press
Castaneda, Carlos 1995. “Jutustus jõust” (“Tales of Power” 1974). Kupar
Cronin, Bernadette 2016.”Yoga and actor training.” Studies in Theatre and Performance, 36(2), pp. 191–192, Taylor & Francis
2. What a Body Can Do? Routledge
Proud, Glenn W. III, 2015. Mindful Theatremaking: Reflections of A New Brain and Dead Man’s Cell Phone, and the Art of Applying Mindfulness in a Directorial Process. Masters Theses May 2014 – current. Paper 231. http://scholarworks.umass.edu/masters_theses_2/231. University of Massachusetts Amherst
Kapsali, Maria 2010. The use of yoga in actor training and theatre making. University of Exeter
Kapsali, Maria 2013. The ‘ancient’ body of modern Yoga: The influence of Ramanuja on Iyengar Yoga and the use of Yoga in actor trainining. Source: Studies in South Asian Film & Media, Volume 5, Number 1, April 2013, pp. 11-23(13)
* Hamilton, Mark, 2009. Safe Savage: Maori & Malayali Martial Dance Theatre. Theatre Forum Journal Iss: 35: UC San Diego
* Hamilton, Mark James (BA MPhil) 2010. Martial Dance Theatre. University of Canterbury
* Swain, Robert 2011. Directing – a Handbook for Emerging Theatre Directors. Methuen Drama
* Mitchell, Katie 2009. The Director’s Craft: A Handbook for the Theatre. Routledge
* Carnicke, Sharon Marie, 1998. Stanislavsky in Focus. Psychology Press
* Tcherkasski, Sergei2016. Stanislavsky and Yoga. Routledge
* Lavaste, Saana 2003. “Tietoinen hyppy tyhjyyten” (The conscious jump to unkonwn). TeaK
* Chamberlain, Franc, Middleton, Deborah K. and Pla, Daniel 2014. Buddhist Mindfulness and
Psychophysical Performance. In: International Symposium for Contemplative Studies, October 30 –
November 2 2014, Boston, MA. (Unpublished)
* Ch. Champion, 2016. Blog: stanislavskiyoga. https://stanislavskiyoga.wordpress.com/2016/06/01/first-blog-post/, (several more references on page).
* Kabat-Zinn, Jon. Olet jo perillä: Tietoisen läsnäolon taito. (Wherever You Go, There You Are: Mindfulness Meditation in Everyday Life, 1995.) Helsinki: Basam Books, 2004.
* Klemola, Timo 2013. Mindfulness: tietoisuuden harjoittamisen taito. Jyväskylä: Docendo, 2013.
* Grotowski, Jerzy 1989. Tekstid aastatest 1965-1969. Tallinn: Eesti Teatriliit 2002
* Tśehhov, Mihhail 2008. Näitejatehnikast / Grotowski, Jerzy. Näitlejatreening. Tallinn: Eesti Teatriliit ja EMTA Lavakunstikool
* Tśehhov, Mihhail 1996. Näitleja tee (Actor’s Path, first published Isskustvo, 1986). Eesti Teatriliit
* Oida, Yoshi ja Marshall, Lorna 2007. Nähtamatu näitleja (The invisible actor, 1997). Tallinn: Eesti Teatriliit
* Efros, Anatoli 2014. Lavastaja kutse. Valimik kirjutisi teatrist (Director’s Call. Collection of writings from 1975-1985). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Eesti Teatriliit.
* Brook, Peter 1972. Tühi ruum (The Empty Space. Penguin). Tallinn: Perioodika
* Brook, Peter 1993. Nihkuv vaatepunkt. Nelikümmend aastat teatriuuringuid 1946-1987″ (Brook, Peter1988. The Shifting Point. UK: Methuen Drama). Tallinn: Perioodika
* Marshall Govindan 2000. Kriya Yoga Sutras of Patanjali and the Siddhas. Kriya Yoga Publications
* Tohver, Tamur 2003. Tasa kuulata on kergem (Silently listening is easier).Tallinn: Kirjastuskeskus.
* Strasberg, Lee 1987. A Dream of Passion: The Development of the Method. Boston: Little, Brown
Krasner, David 2000. Method Acting Reconsidered: Theory, Practice, Future. New York: St. Martin’s Press
Ruumiilinen dramaturgia. Työpajan rakentamisen käsikirja. (Kommentoiva tööversio, 29.7.2015), TeaK 2015.
* Kivirähk, Juhan 2016. Teatri positsioon ja roll ühiskonnas. Uuring. (Position and role in Estonian society. Poll 2016)Turu-uuringute AS, Eesti Etendusasutuste Liit, Eesti Teatriliit.

Meeletu Aprilliteesid    (20.4.2012, “Sirp” 2013)

„Mina olen … (Hakkan naerma.) No jah, eks ma vist selleks siin olengi,
et ma ei tea teile kohe öelda, kes ma olen. Ja teisest küljest olen ma selleks siin, et … (Pikk paus.)
Üldiselt üks segane värk. Aga kindlasti ei ole see kurvameelsus, mis mind siia tõi. Pigem küsimus,
mis edasi saab. Ma usun, et paljudel on aeg-ajalt tekkinud küsimus…“ Jaan Tätte, “Meeletu”

“Meeletu” peategelane viis läbi reformatsiooni, kuna tal oli kõik muu tehtud. Julma teatri vaatenurgast olen ma sobiv inimene küsima, mis edasi saab, ehkki minul endal seda küsimust ei ole. Viisteist aastat töötasin toetatud kindla eelarvega suurettevõttes, kaheksa sellest juhtisin selles kunstiloomet, oman visioone, suudan vedada ideed, koostada eelarvet ca ühe miljoni euro piires ja tean, kuidas seda täita. Ma olen tuttav viimaste kultuuriministritega argielust ka. Aselinnapeade ja nõunikega. Viis viimast aastat olen elanud kahega oma visioonidest, neid on aegajalt stimuleeritud, püsivust on olnud keerukam ülal hoida, kuid tänu tasakaalukatele inimestele on rada teada ja julgustandev.
Meeletu, ütlen ma. Meeletu, kui iseloomustus aga ka kui mõõde. “Aga kindlasti ei ole see kurvameelsus, mis mind siia tõi.”

Praktiku Aprilliteesid visiooni realiseerimiseks:
Ilma regulaarse stimulatsiooni ja stabiilse lisaressursi allikata peab olema jõudu meeletuks
veenmiseks, et inimesed sinu mõttega haakuks. Peter Brookile kirjutas keegi mees küsimusega,
kuidas saada lavastajaks. Brook vastas, et rääkige ära kamp inimesi, veenge neid, et teie olete lavastaja. Kui õnnestub, oletegi lavastaja. Viis aastat tagasi tegin midagi sellist ja teen seda iga päev, sest meie kultuuriloome skeemides teisi variante ei ole. Hoolimata tagamaadest ja tingimustest peab olema seal „veel midagi“. Veenmine toob meeletu äratundmise endas, mida siis tegelikult soovite. See on õige alus. See on proovikivi. Julm värk, kurnav, kindlasti pikaldane- aga hea. Kui te seda suudate, siis pisitasa tekib lisaks harjumusele ka püsivus ja tasakaal. See on alus.

Hiljuti küsiti minult arvamust, millised on võimalused, et alustada oma teatri või grupiga. 2008.a. toetus Polygoni alustamine ainult inimeste heale tahtele ja toonase toetusorgani selgele sõnumile toetuse suuruse näol. Kontaktide hulk ja tehtud tegude jälg oli julgustav ja kindlasti suurem tavakodaniku omast. Püsima on jäädud tänu äratundmise selgusele, isikliku visiooni
jõulisusele (peegelduste toestuses), kvaliteedile ja headele inimestele. Kolleegide ja kinnisvaraomanike vastutulekutele, teenuste ja isetegemise abil. Tänini kinnitab see arusaama, et sel asjal, mida aetakse kuidagi lähedasemalt, isiklikumalt, on laiemat kõlapinda. Isegi keskkonnas, kus näidendivõistluse võidutöö ei ületa avalik-õigusliku meedia “uudiskünnist”- näiteks. Meeletus oli masu alguses midagi rajama hakata, kuid toona oli silme ees siht, et küll ressurss järele jõuab, kui on piisav järjekindlus. Täna ma alustada ei soovitaks, eriti äsja koolist tulnutel.

Ma mõistestaks kontorliku ja majanduskeelse „stabiilsuse“ järjekindluseks ja suutlikkuseks. Teatud toetatud suutlikkus loob kohustuse, mõneti välise surve. See omakorda tekitab pideva üle lati hüppamise vajaduse. Teeme siinkohal selge vahe kohustuse ja distsipliini vahel. Kohustus on sund, distsipliin on regulaarsus. Järjepidevus ja projektipõhisus ei ole vastandmõisted. Võib luua regulaarselt viis head lavastust aastas. Võib teha kolm ületamatut lavastust elus. Alati pole üle lati hüppamine tarvilik. Sõnum läheb rapsimises kaotsi. Inimene väsib- nii edastaja kui vastuvõtja, hägustumises viib stimulatsioon simulatsioonini. Arengut esitatakse, mitte ei areneta. Teatrites on koormate viisi hirmu, poosi. On hea näitlejaharjutus, kui õlad krampi lähevad ja füüsis kinni jääb, mäletate? Lase õhk välja! Sellisel moel plahvatust ei sünni, seda pärsib kohustus õnnestuda. Olete kuulnud: “Langi nimekiri” raamatukogudes? Aga teatrijuhid teavad, et ministril on veel üks- ja pole hirmu sinna sattuda, on hirm sealt välja kukkuda. Kui regulaarne toetus puudub, hoiab ülal vaid sisemine moraalne vajadus. Seda võib nimetada meelestatud, kunstivärvinguga kohustuseks.

on ise päris eraldi teema ja kas nüüd meie riigis sellest on paslik keset demokraatiat rääkida.
Meenutage Oidsalu Sirbi artiklit- niipea kui teatrist räägitakse, lähevad kõik põlema (Käi perse!). Või vaadake Kaarel Oja Memokraadi teatripäeva-artiklit. Struktuurid, mis toetavad suutlikkust ja järjekindlat sisulist edasiliikumist, tuleb aegajalt üle vaadata. Alused ja põhjendused. Seejuures uute organisatsioonide ellukutsumine. Manfred Vainokivi dokumentaalis “Baskin” räägivad 4-5 temaga lähedalt seotud ülihead teatraali, Vanalinnastuudio-lugu ei puudutata eriti, milleks uuesti läbielatut korrata? Maestro, kellele kõige viimasena lubati teatrit Solarise keskusesse, mäletate? 82- aastane meister, keda pole arvatud riigis elutöö preemia vääriliseks- sest ta pole olnud meelepärane. Meelsused…

Suutlikkus on millegi selge tulem. Ootate, et hakkan sellest konkreetsest rääkima; ütlen välja, mis on kaasaegses mõttelaadis määrav faktor kõige juures, et luua ja ülal hoida? Peamist juba tutvustasin. Ja seda teist ei ütle, ei nimeta üht teatud sõna. Ma olen teatraal ja õpetaja, sõna on alati imaginaarne, sellega kaasneb teatud laetus. Seda laetust ma siia täna ei soovi, see ei haaku olemusega. Ennekõike säiligu järele- või uuestimõtlemise vajadus seisaku vältimiseks. Äratundmine. Ikkagi saabub ühel päeval hetk, kus stimuleeritu nõuab jätku, veenmisest enam ei piisa, sest püsiväärtus ei seisa juhuslikul süstil. Kui oled kellegi taltsutanud, vastutad ta eest. Tekib sihikindla regulaarsuse tähendus, tegevuse mõttestatus loob korra. Sama tähtis kui jõu allikas, on ka selle kõikumatu olemasolu. See tuleb leida ja fikseerida. Ja garanteerida allika sõltumatus. Mis ei alga mingi grupi hetketujust ja selle grupi lagunedes (nt korralised valimised või rotatsioonikorra möödumine) jätab teid taas hulga küsimustega väga halvasti poolele teele, kust tagasi kutsuda on võimatu. Sest sina, looja, oled rumalalt uskunud, et nemadki on aatelised lõpuniminejad. Tulen tagasi Vanalinnastuudio loo juurde. Labaselt öeldes tegi ametnik veretu vaikse paleepöörde, jättes vanad tänavale ja uued (ennast muusikali taasäratamisega üles töötanud) hiljem taas lõhkise küna ette. Muusikaliteater omakorda läks pankrotti seetõttu, et ei suutnud riigi (loe: minu ja sinu)
pealemakstud piletirahaga konkureerida. Midagi on säilinud- läbi kõigi nende paljude aastate loeme
Teater NO99 (ametniku uus käik) esitatud arvete päisest: Vanalinnastuudio. Ametnikule meeldib
looja olla. Ainult et tema jaoks on selged valikud ja ühekordsed projektid, ta liigub edasi järgmisele kohale- meie jaoks aastakümnete pikkune mõtestatud elu ja me läheme hauda. Ülepaisutatud? Vastupidi- lihtne ja aus vastus, taandage vaht ümbert ära. Tasuks meeles pidada, et mitte kõik ei ole vabatahtlikult valinud projektipõhisuse ja võimeid tajudes sooviks ehk osaleda kaalukamalt kultuuriloomes tervikuna. Omades suuremat püsimeelsust ja järjekindlust kui kolm projekti elus. Igaaastased Teatriauhinnad on kolleegide kunstiloome tunnustus. Aga kui… Kui ühest küljest toe puudumine ja teisest küljest suurettevõtted ei keeraks ahtaks järjepidevuse ja plaani suutlikkust? Kui väiketeatri lavastaja või näitleja taga seisaks kokku kümmegi korraldavat inimest? Kui toetus on vaid 1/5 vajaminevast, seegi näiline? Kui kultuuriettevõtja ei peaks igale sündmusele eelnevale lisaks 1/5 peale maksma, sest ei saa palgata oskuskaadrit- nii loov-kui korraldavast personalist? Kui kogu kombineerimise enegria läheks kunstiloomesse? Aga mina usun, sest teie usute minusse.
Räägime nüüd kohast – hiljuti hiilis ringi tont, et kõigil võetakse majad käest ära ja tuleb konkursipõhine truppide ränne. Shakespeari ajal töötas hästi omanikupõhine ja töötab ka täna nt. Madalmaades, kuid meil? SA Vaba Lava on alustanud tegevust, esimene valmimistähtaeg on juba lükkunud ja esialgset ehitust on kärbitud. ERMi sissejuhatuseks uputati Raadil kopp. Kunstiakadeemia võib oma seina vajadusel vastu naabri köögiakent ehitada, seni on sealt parklast hea ostlemas käia.

Siin pole midagi laiendada. Lühidalt- kui vanasti vaatasime oma maja kui võimalust segamatult asju
teha ja oma truppi kui võimalikult ökonoomset inimressursi lahendust, siis vahepeal jõudsime
arusaamale, et maja ja püsitrupp on väga võimas stagneerumise ja tegevuse eesmärgi ähmastumise
allikad. Täna näeme uut lahendit: oma maja on konkreetsemaid omakapitali hankimise võimalusi
ning püsiturpp võimaldab jõuda taas harjutuste ja etüüdideni, algelemendi ja kogukonnani. Oleme alguses tagasi, kuid neil on uus sisu. Nende kahega ongi Järje ja Meele Kindlus määratletud. Minu pärast näiteks Omari küün Naissaarel. Kogu selle saamislugu k.a. – mis algselt plaanis oli ja kuidas kordades end tõestanud loovinimene ehitajaks hakkas, isegi kui erasektor tagant ära langes. Autsaideri ettevõtlikkus, hirmude ületamine ja … karistamatus! Olge realistid, vaadake kuidas peegeldused tegelikult toimivad.

Hea ei ole järjekindel suutlikkuse õigustamine, õigemini sunnitus selleks- pidev üle lati hüppamine publiku, turu, misiganes-kondade või meedia silmis. Mängukordade arv ja publikuhulk, mis iial ei hakka võrduma püsiturbe keskkonnas aastakümneid tegutsenud ettevõttel ja näiteks Polygonil, sest see ongi eesmärk? Turust rääkides- konkurents on eluterve asi. Muus osas kipub see jääma tujude ja klannide heitluseks. Täna peavad NO99 ja Linnateater isegi turu- ma kordan: isegi turu- näitajatest hoolimata end pidevalt õigustama? Ilmestamaks ühe ametniku selgitus: Tohver, me toetame teie etenduse väljatoomist mitte kultuuriloomel, vaid seepärast, et linnakodanikuna on teil õigus seda teha. Nagu teil on õigus ühistranspordile. Tahtmatult meenub tõestisündinud anekdoot Kultuurikatlast ja Linnateatrist. Tekitades ääretu negatiivse fooni, rikkudes lubadusi ja perspektiive, andis linn populistlikult toona 40 miljonit Kultuurikatla tarbeks. Samal ajal oli Ettevõtluse Arenduse Sihtasutuses 50 miljonit, mis ei leidnud väärikat projekti. Keegi osapooltest ei pidanud vajalikuks uurida ja siis ressurssi sihipäraselt suunata. Paari aastaga kanditi see Katla 40 milj krooni, millega oleks loodud uus areen, 13ks miljoniks ja see maksti lihtsalt palgarahaks ja täna on seal uus Auk lisaks Linnateatri omale. Kõrvalasuv omaalgatuslik EKKM on näide, mis võiks toimuda. Hüvesid toota on privileeg, neid jaotada on kohustus. Mitte vastupidi. Alati jääb risk, et missiooniga teatrimaja elab üle jõu.
Nüüd siis- sõdalase ülesannetest oma teel:

Meie Polygonis liigestest lahti aja paikapanemises seekord avalikult ei osale. Püsivus on saavutatud teisel tasandil ja reformeerimisi uue parema nimel oleme juba teinud. Aga me julgustame küll. Pööre toimub, kui vanal moel enam ei saa ja uuel veel ei osata. Nagu sõnastati Marxi Kapitalis, sõnastatakse peagi kõikides teistes ja sihtkapitalideski selgeks kriteeriumid ja printsiip. Ehk ka toetuse laekumise tegelikud allikad. Tänane stimulatsioon ei tooda majanduslikku taasväärtust, teisisõnu: juhuslikult toetatu ei saa iial elujõuliseks, jääb sõltuvusse ning ei vabasta kohta järgmisele toetuse vajajale. Alati on võimalik teha vahet, kes eesmärgistub perspektiivile. Toetuse tegelik allikas- see on ettepanek MTÜ Eesti Vabariigile. Ma olen kuulnud sõnastatavat aegajalt selliselt, et meil on riiklik allikas ja on selle alternatiiv. Sama kõrgeima täidesaatva võimuga eesotsas? Samast allikast lähtuva ressursiga? On pisike alternatiiv teise, peamiselt erakapitalil elava fondi näol. Loogika- mida raskemad ajad, seda rohkem on loota ressurssi aktsiisidest ning tervist kahjustavatest maksudest- hmm, kunst ja kultuur kui selline peaks inimesi noist eemal hoidma. Seesama loogika ütleb, et mida raskem on aeg, seda suuremaks muutub kunsti ja meelelahutuse turg, sest kunstnik aktiveerub siis, kui on kitsaskoht. Siis tekib kvaliteetne meelelahutus. Ja ongi kõik pea peal: viina ei jooda, sest muud head asja on turul palju. Jaotatavat ressurssi jääb väheseks, sest loojad tegutsevad. Või siis juuakse rohkem ja ikkagi ei jõua see kultuuri. Isiklik peresisene omakapital on selgelt kasinam pakkujani jõudma, sest üür on vaja maksta. Meie MTÜ skeemid on imelik ring. Lõpuks surub riikliku projekti raamatupidaja MTÜ nurka, sest ta lihtsalt ei aksepteeri kululiiki, mis projektijuhiga kokku lepitud. Ligi 20 aastat on vingerdatud stimuleerimise vormi ümber, selle asemel, et sätestada ressurss sarnaselt rahvusooperi või rahvusringhäälingu seadusele protsendina eelarvest. Eesti Energia kasumist, veelparem CO2 müügikvoodist. Tõsi, praegune ja ajaloolinegi statuut sõnastab meie toetusorgani riigist täiesti sõltumatuks. Aga selgi moel tahetakse valitsustasandil pidevalt selle kallale minna. Meeletult saadavad ettevõtjad signaale, seadustamaks maksusoodustust sponsorluselt ja seda pareeritakse väitega- vaadake milliseks rahapesuks läks spordis. Sport sai hiljuti dopingukahtlusest puhtaks, kas kultuuril on seda kunagi olnudki? Meil ei ole vabade loovisikute sotsiaalturbe osas midagi ette näidata, lisame siia rahapesu kahtluse? Nagu veidi meeletu, mis?
Riik on vabatahtlik inimeste ühendus, hõlbustamaks asjaajamist maailmaga. Mittetulundusühing. Meenutan siinkohal raporteid, kuidas Eesti Energia teenib miljardeid ja maksab dividende ning kuidas need Estonian Airi musta auku suunatakse. Meenutan teateid õpetajatest, kultuurist, päästest, arstidest- ühiskonna alusest. Nii nagu 1918. iseseisvus deklareeriti, võib rahulikult riigi rahvahääletusega ka laiali saata. Kultuuri kättesaadavus Eestis ei ole tegelikult kohustuslik. Sest ainult nõnda tekib olukord, kus kutsutud ja seatud on sunnitud oma tegevusi hindama. Arvate, et see on naivistlik? Meenutage Balti ketti, laulupidu, teletorni, naabrivalvet, Teeme Ära ja Tiigrihüpet… Maailm pöördus. Vabatahtlik mitteratsionaalne kokkulepe, mis töötab ratsionaalselt. “Midagi veel” – mäletate? Kui muud ei juhtu, siis teie mäletate, et ma seda soovitasin.

Inimesed kalduvad tehnoloogia pealetungis üha enam vahetu elamuse ja elava sõna poole. Inimesed mõtlevad kaasaegses ühiskonnas isiku- ja isiksusekesksemalt ning lähevad järjest kvaliteetsemaks nii hariduses kui kultuuris, sest on vajadus. Lahendused tulevad vägaväga aeglaselt järele. Endiselt kallutab meeldivuse-aspekt ja isiklik. Kui arusaam ja veendumus on olemas, on vaatepunkt- siis on saavutatud suutlikkus ja järjepidevus ning võime südamerahuga öelda:
„Ma ei ole kunagi uskunud ühtainust tõde. Ei enda ega kellegi teise oma. Ma usun, et kõik
koolkonnad, kõik teooriad võivad teatud kohas, teatud ajal kasulikud olla. Kuid ma olen avastanud,
et elada on võimalik üksnes kirglikult, täielikult mingi vaatepunktiga samastudes. Ent sedamööda, kuidas aeg möödub, kuidas muutume meie ise ja muutub maailm, teisenevad ka sihtmärgid ja vaatepunkt nihkub paigast. Et vaatepunktist oleks üldse kasu, peab end sellele jäägitult pühendama, peab seda kaitsma elu ja hinge eest. Ja samal ajal sosistab sisimas üks hääl: „Ära võta seda liiga tõsiselt. Kui vaja, anna järele.“ Nagu ütles Peter Brook. Teadlikult või tahtmatult kasutas Andres Noormets oma lasteluulekogu tutvustuses väljendit: teatritööline- näitleb, lavastab, kujundab, teeb kõike. Kujundab. Teistkordne vabariik algas loomeliitudest. Hiljutine kohtumine olla kuidagi pehme olnud? Meil on endiselt see jõud.
Polygonil täitub 8. mail viis esimest aastat. 7. aprillil toimus Polygoni loomenõukogu asutamine. Järgmisena koguneb majanduskogu. Koos moodustavad need arenduskoja. Mittetulundus on elavas väiketeatri liikumises ammu tuntud käegakatsutav abstraktne püsiväärtus, samuti vabatahtlikkus. Uus nähtus sootsiumis on avalik osalemine loomeprotsessis Hooandja ja Viis tärni -internetivõimaluste näol. Polygon tähendab 200 teatriõpilast igal aastal ning erikursusi. Uut tüüpi organisatsioon on koha leidnud. Siiralt tänan keskkonda, sest teater… on kogukond.
Tühi ruum ei ole tühi.

Tamur Tohver
õpetaja, kultuuriettevõtja