Polygon Teater 10
PEATUMINE RISTTEEL
Jaan Tätte “Ristumine peateega” koos William Shakespeare’ga
Soojalt naerutav äraspidine tänapäev peadpööritava muusika tempos
Mängivad Karin Rask, Eero Spriit, Siim Maaten ja Tamur Tohver
Lavastaja: Tamur Tohver
Lava ja kostüüm: Kalju Kivi ja Tamur Tohver
Helilooja ja elav esitus: Maitre Bane
Valgus: Tamur Tohver, Henri Viies, Mait Rebane Lavastuse assistendid: Jane Treima ja Helin Jürmann
Produtsendid: Kristel Treier ja Georgi Viies
Etenduse pikkus 3h, ühe vaheajaga.
Esietendus 8. mail 2018 kell 19 Tallinna Kultuurikatlas
Etendused:
8. ja 9. novembril 2018 kell 19 Kastanimajas, Tartus
ETENDUSEST LÄHEMALT
Osvald on mees, kellel on foto maailma kauneimast naisest. See naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Osvaldil on veel 4 miljardit dollarit. Ta sai oma varanduse kuldkalakeselt, kes elab metsas jões. Ootamatult saabuvad Osvaldi metsamajakesse läbikülmunud Laura ja Roland. Osvaldi jaoks pole olukord lihtne, sest imed, millel on kombeks olla kauged ja kättesaamatud, on jõudnud lõpuks temani. Neli miljardit dollarit on põhjus, mis paneb proovile näidendi peategelaste maailma. Halastamatu inimlikkus ja ootamatult pöörduv lugu küsib- kas Imed on olemas? Et jääks alles armastus…
Kriitik Kadi Herkül:“Jaan Tätte “Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldest kalakesest” suur väärtus peitub tema lihtsuses, mis annab ruumi lavastaja tõlgendusvabadusele: “On raha, armastus ja imed. Aga kuidas nad omavahel suhestuvad, mis võidab, mis kaotab ja mil moel — seda kõike pole Tätte ette kirjutanud”.
Rahakomöödia „Ristumine peateega“ on teravmeelse dialoogiga ja ettearvamatu sündmustekäiguga lugu sellest, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja eesmärke. Raha võib sünnitada ja hävitada sõprust. Kas ta suudab seda ka armastusega? Kuid täna ja täpsemalt – mis see siis on, mida raha eest osta ei saa? Või mida saab? Kas noore naise süütus on süütu või vana mehe pahelisus pahe? Kas voorus on väline või igatsus iharus? Kes sa siis tegelikult oled ehk kas sinu piimakruusi põhjas on jänku või pornopilt? Ajad on erinevad, kas eetika on libisev?
Autor Jaan Tättest: Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Jaan Tätte enda väitel kirjutama põhjusel, et ei leidnud teatris näitlejana piisavalt huvitavat rakendust. Näitlejana on ta püüdnud tekste kirjutada lähtuvalt oma kogemusest ning mõeldes eelkõige sellele, kuidas näitlejal parem mängida oleks. Lavastaja Tohver: “Ja sai sellega suurepäraselt hakkama!” Näidendit on edukalt mängitud kõikjal maailmas. Aeg on nüüd ristteel peatuda peale 20. aastat ka näidendil kodumaal. Ja ka kodumaal endal?
“Te teate Polygoni. Kui meil oleks neli miljardit dollarit, siis ehitaksime päevapealt oma teatritempli. Tätte esimene ja populaarseim näitemäng “Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest”, kannab motos kirjutamispõhjust: raha”, räägib lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver.
“Polygon Teatril täitub sel aastal, 8. mail, 10 aastat asutamisest! 2018 on ka EV 100. sünnipäev. See on peatumise koht. 10 aastat ebavõrdses konkurentsis riigiteatriga. Raha eest või raha pärast? Meie etendame seda lavastust kingituseks. Polygoni teatrisõpradele ja meie kõigi riigile.”
Etendusest veel
Juubelilavastus “Peatumine ristteel” on Jaan Tätte juba klassikaks saanud näidendi “Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest” lavastus Polygoni võtmes. Näidendit on edukalt mängitud kõikjal maailmas. Aeg on nüüd ristteel peatuda peale 10. aastat ka kodumaal ja teatril. “Peatumine ristteel” ongi Polygonil juba 19-ndaks lavastatud algupärandiks. Ja Tätte kui klassik ei jää seekord üksi. Klassikast tunneme selles lavastuses ära sedapuhku veel ka Shakespeare’i “Kuningas Leari” ning “Romeo ja Julia”.
MEESKOND JA PROOVISAAL
Pildid proovist ja etendusest Jane Treima ja Kristjan Lepp
TEATRIKÜLASTAJAD LAVASTUSEST
See ei loe, kas sa oled filmi näinud. Eero Spriit’i poolt meisterlikult kehastatava tegelase peas toimuvast aru saada püüdmine pakub vahetut kaifi! Fred, müügi- ja turundusjuht
Kingituse tegite aastapäevaks endale ise. Eile. Suurepärane esietendus, Polygoni tulles on elamus garanteeritud! Aitäh ja palju õnne! Mart, krimi-advokaat
Polygoni uus lavastus üllatas jälle. Kui olete näinud sama lavastuse filmiversiooni siis soovitan üle vaadata Polygoni versiooni. Eero Spriit iga sekund peategelasena laval on nauditav.
Peep, rahvusvahelise logistika ekspert
Omavahel peale etendust arutades samastusid osad üllatavalt Osvaldiga. Või ütlesid, et nad tunnevad inimesi, kes käituvad nagu Osvald – teevad pakkumisi, millest on raske keelduda. Ma ei teagi, miks see mind üllatas. Raha pole probleem. Raha leiab alati. Ainuke küsimus, mida on raha eest (veel) võimalik osta. On vaja ainult ideid, millele raha kulutada, millesse paigutada. Raha kui lahendus.
Georgi, turundusguru
Tõde on vaatajate silmades. Päriselt. Ma näen seda tõde inimeste silmades siis kui nad lahkuvad etenduselt. Ja seal on sära, valgus, elusus, taipamised. Need inimesed on etenduselt lahkudes rohkem elusad kui sinna tulles. Ja see on ainus, mis loeb. See, kas meeldis või ei meeldi. Loeb see tõde silmades. Ja suur, suur tänu kõigile teile, et te inimestele loote juurde natuke rohkem elu.
Kristel, õpetaja
Vaadates Eero Spriiti Osvaldit, taipasin, et Osvald ei olegi lihtsalt veidrik. On ainult veidriku fassaad, mille taga on varjul kõik maailma värvid, milledega näitleja virtuoosselt žongleerib. Seda märkab ka etenduse Laura. Armastajate kujud jäid eredalt meelde. Karin Rask ja Siim Maaten mängisid tunnete kaleidoskoobi hästi välja. Mait Re muusika oli osa tükist, emotsioonide võimendaja. Tüki lõpus kõlama jäänud muusika tekitas huvitava kinoteatri illusiooni, sai sillaks teatriime ja argipäeva vahel.
Kati, ooperisolist
Peale etendust kui pea mõtteid ja süda emotsioone täis, vestlesime nähtu teemal teiste teatrikülalistega. Osad sh ka mina ise, samastusid pigem Laura ja Rolandiga. Kiiresti hakkab pea tööle, mida kõike saaks teha kui pakutakse suur summa raha. Nagu loteriivõit. Nagu ime. Kindel papp käes. Ja ei pea kahtlema, kas see on ikka reaalne või mitte. Juba mõte lendab planeerima uut reaalsust. Kuhu veel minna, mida kõike osta. See on palju ergutavam, kui mõelda võrrandi teisele poolele. Mida tuleb vastu anda? Või mida vastu nõutakse. Või, kust see raha üldse pärit on. Kelle oma see on.
Pille, lauljanna
Eero Spriidi Osvald oli väga veenev ja mõjuv. Karin Raski ja Siim Maateni mängitud Laura ja Roland said talle hästi vastu. Suhted olid napilt tasakaalus. Noateral balanseerides. Ja siis sai ime läbi. Komöödia tõesti. Valusalt naljakas.
Jesper, ettevõtja
Etendused:
8. ja 9. novembril 2018 kell 19 Kastanimajas, Tartus
KUIDAS POLYGON ALGUSE SAI
Jutustab Tamur Tohver, asutaja:
“Korraga oli tühi tuba ja Smedsi 10 aastat vana näidend, mille lavastamiseks ei olnud iial aega leidunud. Nüüd oli aeg seisma jäänud. Kiiret ei olnud. Oli “Külmapildid” tekst ja inimkõle-tühi varemeis Kultuurikatel. Mõtlesin, et nüüd on hea aeg. Ja mõtlesin, et leian lihtsalt inimesed, kes soovivad seda kaasa teha. Kunstnikuks kutsutud Reet Aus arvas, et näitlejad võiks ikka kutselised olla. Tõsi ta on… Palusin eluaegse sõbra Tarvo Kralli appi produtsendiks. Mina olin lõpetanud Raadioteatri, EBU ja filmikompaniidega, tema oli lõpetanud Muusikaliteatriga. Olime näinud palju raiskuläinud ressurssi- aega, raha, suhteid… Ja soovisime teha väikeselt ja lihtsalt. Nüüd saab sellest 10 aastat… Me ei teadnud, et algas erateatrite uus laine. Me istusime köögilaua taga ja mõtlesime- et mis oleks, kui paneks MTÜ nimesse sõna teater, kas Kultuurkapitalile meeldiks see rohkem? Panime. Meeldis.
Aasta pärast tuli teatrikool. Just kool, mitte stuudio või näitering. Sest koolil on õppekava, eesmärk ja erinevad õpetajad. Me ei soovinud kasvatada endale uusi näitlejaid või järelkasvu. Me soovisime jagada oma maailma, nii nagu ta meid kasvatas ja toestas. Teatri kaudu. Sõprade kaudu.
Uut maailma. Õlg õla kõrval. Ja teeme seda tänaseni. Aitäh, et meile see võimalus on antud. Ma soovin tänada siin kõiki, kes mõistavad meie ütlust: Polygon on just need inimesed, kes sel ajahetkel siin on. Muu ei loe.”
TEATRIKÜLASTAJAD POLYGON TEATRIST LÄBI 10 AASTA
Tahtsin teid tänada super emotsiooni eest! Olen mitu korda Polygonis käinud, ja alati lahkunud sealt tundega, et tulen kindlasti tagasi. Neljapäeval, täiesti spontaanselt, otsustasime emaga kaema tulla “Väävelmagnooliad” etendust. Imeline! Lugu ise oli hea, kuid näitlejad ja see emotsioon ja professionaalsus millega lugu oli edasi kantud, oli võrratu! Eero Spriit oli fantastiline, liigutas väga. Pole ammu teatrist nii suure tundelamusega lahkunud olete imelised, aitäh! Lilian Hiob
“Wonderful constant Miracle in whole story. No gap between meanings and actions. An hour went as a minute, breath taking…” Hartmut, composer, Germany
“Äge, otsekohene, mõtlevapanev. Erinevate generatsioonide mõttelaadide ja prioriteetide erinevustest hea ja eluline ülevaade. Soovitan julmalt vaadata, kõigil.” Sten, juhatuse liige
“Very precise work, very simple story, but understandable for everyone. Your imagination stays free, at the same time as show takes you where ever you want. Very poetic, clear and clean, really enlightening!” Philippe, theatre explorer and practicioner from Reunion Island
“Polygon Teater, kes Sa oled Noblessneris! Meie igapäevast absurdi anna meile lavalt. Ja anna meile vaadata uued tükid, nagu meiegi teeme tükka oma eludes. Tunneme ikka kiusatust näha üha uusi ja uusi lavastusi.Sest lavastused on elamused, materjalid head ja näitlejad muljetavaldavad.
Aplaus! ” Loetuim ja järjepidevaim teatrikriitik Danzumees
Suur aitäh, Martin Algus, Tamur Johannes Tohver, Karin Rask, Eero Spriit, Anti Kobin ja kogu Polygon teatri kollektiiv! Vaatasime just pojaga ja soovime, et seda näeksid kõik tõsised ja teatriarmastavad friigid üle maa! See tükk on täis inimlikkust, üllatusi ja elulähedust ning äratundmist! Suurepärane! Aitähaitähaitäh! Jaak Vackermann
Kindlasti värske, nii lavastaja kui näitlejatöö poolest, komöödia mis ei jäta puutumata. Perplex ei olegi nii segane, kui pealkirjast eeldada võiks, ta jõuab kohale impulsside haaval, mis muudab loo vaheldusrikkaks. Paljudele hirmutav absurdihuumor on põimitud kokku kaasaegse draamaga ja lubab vaatajale naerupahvakaid lõpuni välja. Tuled teatrist ära ja tunned midagi. Kihvt:) Tambet Asi
Tulin pärast päeva sagimisi, teadmata õieti, mis lugu või kes mängivad, ainsaks kvaliteedimärgiks, et Tamur lavastas. Ühesõnaga, see mul “puhta lehena” tuldud-nähtud-kigetud teatriõhtu mõjus nii, et ei mäletagi, millal viimati sellist tunnet kogesin, et siin ja praegu olen teatris ja on huvitav. Et kõik see haarab mind laiemalt kui näidend, lugu laval. Meelis Kapstas
Päris hull lavastus, julgen soovitada. Kui alguses olin täiega perplexed – wtf!? – siis hakkas aegamisi kogu selle naljaka mäsu seest hoopis mingi palju kõvem asi välja kooruma. Ja no siis läks täitsa meelest, et teater – kui tükk ise poleks seda aeg-ajalt meelde tuletanud 😉 Väga tore oli näha jälle laval Elina Purdet, kes tegi superhea rolli, aga teised olid ka tasemel. Tõsiselt, mine vaatama! Sash Uusjärv
Tänud soovituse eest minna teatrisse Polygon. Käisime täna vaatamas Perplexi. Absurdinädala reedeks ülihästi sobiv äge absurd. Sama oluline kui on soov omada midagi, on soov mitte omada palju asju/tundeid/emotsioone. Otsige meelerahu! Muu pole oluline. Üleminekud on gigavinged. Koht on müstika ja mustvalge vahepealne. Minge vaatama ja võtke asju agadeta. Sten Argos
Arvan, et pole sedasorti inimene kes kõik oma emotsioonid kohe siia üles laeb, kuid nüüd tahan küll seda teha. Polygon Teater võtab julguse röövida teie elust paar tundi kuid annab vastu parema homse.
Helger Kavant
“Minu meelest on “Araabia öö” nii näitekirjaniku tekstina kui ka just Tamur Tohveri lavastuses suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik sõnumi tõlgenduses kasutades samaaegselt edukalt teatri, filmi ja kuuldemängu elemente luua tervikteos. Eriline koht selles lavastuses on helimaastikel. Need seovad loo kohaga või loovad assiotatiivse meelemaailma. Uksumatu ruumikasutus on puhtalt filmilik! Mulle meeldis eriliselt Meelis Rämmeld. Ta on loomulik ja usutav, loob tervikliku rolli, selles ei ole midagi üleliigset ja ometi on selles kõik- elusuuruses inimene.” Ari Kallio, Yleisradio
“Kuigi ma pole näinud kaugeltki kõiki Polygon Teatri lavastusi, tundub, et räägin ehedusest, vahetusest, professionaalsest kohmetusest, mahedast okastraadist, mis iseloomustab sealseid lavastusi, ning loodan, et mingisse tulevasse mugavustsooni sisenemisel ei kao need ära. ” Rait Avestik
Etendused:
8. ja 9. mail 2018 Kultuurikatlas
26., 27., 28. juuli ja 2., 3., 4. augustil Kernu mõisas
6., 7., 8. augustil Kultuurikatlas
Grupibroneeringud palume saata meiliga kristel.treier@polygon.ee.