Kristian Smeds

KÜLMAPILDID

Liina Tennosaar, Mirtel Pohla, Eero Spriit, Gert Raudsepp, Ingrid Isotamm, Päär Pärenson, Hannaliisa Uusmaa
Lavastaja: Tamur Tohver
Kostüüm ja valgus: Reet Aus
Viisid: Hannaliisa Uusmaa
Helid ja koreograafia: Päär Pärenson
Tootjad: Krall ja Tohver
Korraldaja Rahel Otsa, Polygon Teater, Kultuurikatel
Esietendus: 2008. aasta oktoobris Tallinna kultuurikatlas


ETENDUSEST LÄHEMALT

Selle kohta on sotsiaalteaduslik termin: esmatasandi ennetus. Kaasaegne sootsium räägib kulunud väljenditega tagajärgedest. Meie räägime põhjusest. Mõistmise, usalduse, toetuse ja armastuse otsingud. Tõukumistel sisemise tasakaalu kaotus. Ruum lavastuse ümber kirjeldab füüsiliselt seda hingeseisundit, seistes sääraselt paljaksrebituna kui etteheide keset heaolupilti, millele oleks aeg anda uus tähendus. Nagu ka isiklikule elule. Kasutades jutustatud lugu ning erinevaid esituslaade, liigub lavastus läbi ja nende kaudu erinevatel tasanditel ajas kui ruumis.Ühest küljest nimetab originaalpealkiri nähtavat Jääkuvia, mis sõna-sõnalt tõlgituna kõlaks Jääpildid. On need tardunud ehk jäätunud hetked ühest eluajavahemikust? Ja seda mitte kellegi konkreetsest isiklikust loost… või siis just sinu omast? Eestikeelne vaste Külmapildid laiendab mõistet. Külm on see, kes aknale joonistab ja joonistatu jäätub, muutub muutumatuks uue sulani. Nõnda on hetked fikseeritud, oleme olnud pliiatsid Külma käes, loonud eeltingimusi, meeldivaid või mitte ja need on fikseerunud. Oleme külma saanud või külma teinud… või külma võetud. Me ei saa neid hetki muuta- kui vast sula luues. Hirmud haiget saada on kasvanud leidmisrõõmust suuremaks ja-üksindus sunnib. Jookseme niimoodi ringi, tõukame kaotamisvalust nuttes eemale. Nii või?

full lenght dvd and english script available from 

Ten pictures of the people and life of a northern family. A single-parent mother’s only resource is hatred. A drowned child observes the world from the bottom of a river. The fathers are gone, as their fathers before them. A daughter tries to break free of her mother, but even out in the world she cannot gain control of her life. The preacher has lost faith in people, but still cannot give up hope. Frozen Images describes the strenuous life of the north, a continuous chain of subjection from one generation to the next. At its centre, however, there is hope and warmth. The play’s overarching theme is love, which is so absolute and fierce that it’s almost impossible to bear.

ETENDUSE PILDID